Sotsiaalsed ettevõtted ei saa kasvada ilma piisava süsteemse toeta
Sotsiaalsed ettevõtted pakuvad uuenduslikke lahendusi piirkonna väljakutsetele nagu haridus, tervishoid, sotsiaalteenused ja keskkonnahoid. Need ettevõtted ei püüdle pelgalt kasumi, vaid reaalsete ühiskondlike muutuste poole. Ressursid selleks aga on piiratud.
Meil on Baltikumis praegu üle 600 sotsiaalse ettevõtte. Nad teevad tänuväärset ja innovaatilist tööd valdkondades nagu personaliseeritud õppe platvormid, vaimne tervis, taastuv energeetika ja jätkusuutlik tarbimine. Hoolimata edusammudest on paljudel ettevõtetel raske oma tegevust säilitada või algstaadiumist kaugemale jõuda, kuna neil puudub juurdepääs erinevatele rahastamisallikatele, spetsialiseeritud mentorlusele ja suurematele turgudele. Võrreldes Põhja- ja Lääne-Euroopa sarnaste ettevõtetega on Balti riikidel vähem taolist toetust.
“Nad mängivad seda keerulist mängu ilma õige varustuseta, mis teeb nende täieliku potentsiaali saavutamise ja piirkonna majandusse panustamise keeruliseks,” sõnas Baltic Innovation Agency konsultant Merey Beisembayev.
Selleks, et sotsiaalsed ettevõtted Baltimaades saaksid areneda, vajavad nad tugevat tugisüsteemi, mis aitab neil kasvada ja uuendusi teha. See tähendab, et kõik ökosüsteemi osalised peavad kaasa lööma: idufirmade tugiorganisatsioonid, valitsusasutused, erainvestorid ja sotsiaalsed ettevõtted ise. Olemasolevad tugistruktuurid on praeguses etapis killustunud. Puudub koordineeritud jõupingutus ja ühine eesmärk, mis tähendab, et võimalused jäävad kasutamata.
Impact Valley kiirendi demopäev 5. detsembril 2024 Vilniuses Danske Bankis
Viimastel aastatel on olnud mitmeid projekte, mis on osapooli üksteisele lähemale toonud ning pakkunud ka otsest tuge sotsiaalsetele ettevõtetele. Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa Komisjoni rahastatud IBESI projekt korraldanud mõjuettevõtete kiirendeid, et toetada sotsiaalsete ettevõtete kasvu Balti riikides. Kiirendid aitasid meeskondadel arendada oma ärimudeleid, siduda tegevusi selgemini ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning leida koostööpartnereid, võimaldades mõnel juhul kaasata ka esimesi investeeringuid.
Kuigi IBESI-sugused projektid sillutavad teed, ei ole need pikaajalised ega süsteemselt korrldatud sekkumised, mis suudaksid ökosüsteemi pidevalt toetada. Projektid on suurepärased katsetamiseks, mis toimib ja mis mitte, kuid projektid üksi ei suuda tuua püsivaid muutusi.
Ideaalne ökosüsteem peaks looma paremad võimalused sotsiaalsete ettevõtete arenguks. Idufirmade tugiorganisatsioonid saaksid integreerida oma programmidesse rohkem sotsiaalse mõju teemasid ning pakkuda spetsiaalselt sotsiaalsetele ettevõtetele kohandatud tuge, arvestades nende unikaalseid väljakutseid ja eesmärke.
Heaks näiteks on NULA inkubaator, mille 9. lend keskendub uuenduslike ideede arendamisele ühiskondlikult teravates teemades. Selliseid programme on vaja aga rohkem, et vastata kasvavale nõudlusele. Avalik sektor peaks samal ajal toetama ökosüsteemi koordineerimist, pakkuma juriidilist selgust ja looma stiimuleid, mis soodustaksid investeeringuid sotsiaalsetesse ettevõtetesse.
Pangad saaksid pakkuda garantiiskeeme, et seeläbi aidata ettevõtetel stabiilsemalt kasvada. Samuti on vaja rohkem investoreid, kes tunnustaksid sotsiaalsete ettevõtete topeltkasu — pakkudes rahalist tulu, samal ajal panustades oluliste ühiskondlike ja keskkonna probleemide lahendamisse. Selline terviklik lähenemine tugevdaks sotsiaalsete ettevõtete positsiooni ning edendaks innovatsiooni ja jätkusuutlikkust kogu ökosüsteemis.
On selge, et headest kavatsustest üksi ei piisa. Ökosüsteemi osapooled saaksid sellise tugisüsteemi luua, mis vastaks nende andekate inimeste innukusele. Kui kõik astuvad täna sammu edasi, siis on piirkonnal võimalus kehtestada uus standard kasumi ja sotsiaalse eesmärgi seostamiseks. Nüüd on aeg tõsiselt tegutseda ja anda neile ettevõtetele toetus, mida nad väärivad. Nii saavad Balti riigid muutuda sotsiaalse ettevõtluse jõujaamaks, edendades positiivseid muutusi mitte ainult kodumaal, vaid kogu maailmas.
This article has been created within the project: “Integrated Baltic Ecosystem for Social Innovation” (IBESI). The project consortium includes Baltic Innovation Agency, Social Enterprise Estonia, Katalista Ventures and Reach for Change.
Funded by the European Union. Views and opinions expressed are however those of the authors only and do not necessarily reflect those of the European Union or the European Innovation Council and SMEs Executive Agency (EISMEA). Neither the European Union nor the granting authority can be held responsible for them.
